Plokkflööt on armas pill, mille teeb eriliseks loomulik kõla. Mõelda – meie väljahingatavast õhust on võimalik vähese lisategevuse abil jõuda paljude helide ja lugudeni.

Plokkflöödi maine on teinud aastasadade jooksul tõelisi uperpalle. Palju sajandeid oli see pill vaid kõrgema klassi musitseerimise vahend, pilli erilist inimhääle lähedast tooni hinnati kõrgelt. Siis unustati pill sootuks. Nüüdseks on plokkflööti sada aastat jälle mängitud, pilli maine on aga kahetine – paljude muusikute seas väga hinnatud, samas paljudele inimestele ebameeldivaid tundeid tekitav koolimuusika instrument. Pilli maine aga ei kahanda kuidagi tema tegelikku sulnist olemust.

Contrastare muusikakooli plokkflöödiõppe esimene ülesanne on, et enda pillimäng oleks nauditav nii algajal kui edasijõudnul.

Plokkflöödi kohta öeldakse, et iga pill kõlab nagu tema mängija. Iga mängija on oma eripäradega ja see teeb ka pillitunni alati väga huvitavaks. Samas just plokkflööti spetsiaalselt õppinud õpetaja oskab juhendada nii, et pill hakkabki järjest paremini kõlama.

Tundide teine ülesanne on tasapisi, kuid järjekindlalt kasvatada pillimängu oskuseid, et saaks mängida üha enam lugusid ning musitseerida koos teistega.

Mänguvõtete omandamisel on üks kindel suund – lihtsus ja loomulikkus.